Kriisiplaan

Turvalisuse tagamiseks igapäevaselt ja toimetulekuks hädaolukorras on paljudes asutustes olemas kriisipaan, mis hõlmab nii tehnilisi tegevusi, koostöökirjeldusi erinevate institutsioonidega kui ka inimestele suunatud toetavaid tegevusi akuutses ja hilises faasis, eesmärgiga rakendada kõik vajalikud ennetusmeetmed ja tagada võimalikult kiirelt kriisieelne asutuse tegevusjõudlus ning üksikisikute elukvaliteet.

Mahena esindaja kuulus ekspertrühma, kes 2010. aastal viis Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel läbi üle Eesti toimunud piirkondlikke koolituspäevi kriisiolukorras tegutsemiseks ja kriisiplaani koostamiseks. Põhjalikum psühhosotsiaalsete mõjutegurite analüüs kriisis tegutsemisel sai tehtud Rocca al Mare Kooli näidisõppehäire järel (koolitulistamine; erinevate ametkondade reageerimine; õpetajatel vajadus tagada õpilaste varjumisel silmatorkamatus).
Mahena spetsialistid aiatavad jätkuvalt koostada või uuendadada asutuse kriisiplaani ning viia läbi kriisiplaani praktilist rakendamist toetavaid täienduskoolitusi (kriisimeeskonnale, juhtkonnale ja kogu personalile, sh koos õppehäire ja selle järelanalüüsiga). Vastava koostööhuvi korral pöörduda tegevjuhi poole. Oleme koostöövalmis iga asutusega, kuid suurem kogemus on Mahenal kriisiplaanide osas haridusasutustega.

Haridusasutuse kriisiplaan

Esmalt on soovitatav lugeda teema teaduspõhist käsitlust, Mari Kolga magistritööd (2021), mille kaasjuhendaja oli Mahena kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn, EESTI ÜLDHARIDUSKOOLIDE VALMISOLEK HÄDAOLUKORDADE LAHENDAMISEKS

HARIDUSASUTUSE KRIISIPLAAN on üldmõiste, mille alla koondatakse mitu olulist plaani, sh hädaolukorra lahendamise plaan, tuleohutuse tagamise plaan, igapäevategevuses turvalisuse tagamise plaan. Sisuline suur erinevus võrreldes varasemaga on kehtiv alates 2010. aastast, kui muutus PGS ja alates 2017, kui LKS sõnastas abivajava ja hädasoleva lapsega seonduva. Samal ajal võeti kasutusele ka hädaolukorras tegutsemise ühe taktika asemel kasutusele kaks (lisaks varasemale "põgene" ka "varju") ning tõstatus vajadus ühtselt reguleerida lisaks hädaolukorras tegutsemisele ka igapäevane turvalisust tagav käitumine.

Kriisiplaan on mahult enamasti umbes 3-4-leheküljeline, mille juurde kuuluvad lisad, kohustuslikud tegevusplaanid ja erinevad 1-leheküljelised konkreetsed käitumisjuhised. Kriisiplaani eesmärgiks on asutuse liikmetele tagada ühine teave kriisiolukorras tegutsemiseks:

  • hädaolukorras, kus mingi sündmus või sündmuste ahel erakorraliselt ohustab asutusega seotud inimeste elu ja tervist asutuses või kusagil mujal (nt õppereisil), sh kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju
  • tulekahju korral
  • kriitilises probleemolukorras, kus igapäevasuhtluses toimuv konflikt või agressioon ohustab asutusega seotud inimeste vaimset või füüsilist turvalisust ja on vajalik tagada selle olukorra maksimaalne ennetamine, juhtunule oskuslik reageerimine ning järelmõjusid minimaliseeriv lahendamine

Kriisijuhtimine

Kuna iga kriisi korral on mitmed algtõed ühised, sh juhtimisega seonduvalt - nt kriisi ei juhita palvetega ja kriisis on vaja vastutusahelas olijatel vahetult rääkida - siis märksõnad kriisireguleerimine ja kriisijuhtimine on olulised ka psühholoogiat arvestades.
Kasulikku lugemist leiab Hannes Nageli uuringust (2021): KOHALIKU OMAVALITSUSE KRIISIÜKSUSTES OTSUSTAMIST MÕJUTANUD TEGURID COVID-19 KRIISIS – JUHTUMIUURING TALLINNA LINNA JA SAAREMAA VALLA NÄITEL  

Kiirelt leidmiseks mõned olulised õigusaktid

Hädaolukorra seadus   
Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse nende lahendamise plaan ... (sh juhtivasutused)
Loetelu hädaolukorda põhjustada võivatest sündmustest, mille kohta koostatakse riskianalüüs, analüüsi koostamise nõuded ja kord ning selle koostamist juhtiv asutus   

Tuleohutuse seadus   

Regionaalsete kriisikomisjonide moodustamine, nende koosseis ja töökord  
    
veel ...

Põhikooli/ ja gümnaasiumiseadus   
Koolieelse lasteasutuse seadus  
Liiklusseadus 
Lastekaitseseadus   
Perekonnaseadus   
Sotsiaalhoolekande seadus  
Rahvatervise seadus   
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus