Kriisiplaan

Turvalisuse tagamiseks igapäevaselt ja toimetulekuks hädaolukorras on paljudes asutustes olemas kriisipaan, mis hõlmab nii tehnilisi tegevusi, koostöökirjeldusi erinevate institutsioonidega kui ka inimestele suunatud toetavaid tegevusi akuutses ja hilises faasis, eesmärgiga rakendada kõik vajalikud ennetusmeetmed ja tagada võimalikult kiirelt kriisieelne asutuse tegevusjõudlus ning üksikisikute elukvaliteet.

Mahena esindaja kuulus ekspertrühma, kes 2010. aastal viis Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel läbi üle Eesti toimunud piirkondlikke koolituspäevi kriisiolukorras tegutsemiseks ja kriisiplaani koostamiseks. Põhjalikum psühhosotsiaalsete mõjutegurite analüüs kriisis tegutsemisel sai tehtud Rocca al Mare Kooli näidisõppehäire järel (koolitulistamine; erinevate ametkondade reageerimine; õpetajatel vajadus tagada õpilaste varjumisel silmatorkamatus).
Mahena spetsialistid aiatavad jätkuvalt koostada või uuendadada asutuse kriisiplaani ning viia läbi kriisiplaani praktilist rakendamist toetavaid täienduskoolitusi (kriisimeeskonnale, juhtkonnale ja kogu personalile, sh koos õppehäire ja selle järelanalüüsiga). Vastava koostööhuvi korral pöörduda tegevjuhi poole. Oleme koostöövalmis iga asutusega, kuid suurem kogemus on Mahenal kriisiplaanide osas haridusasutustega.

Haridusasutuse kriisiplaan

HARIDUSASUTUSE KRIISIPLAAN ehk hädaolukorra lahendamise ja turvalisuse tagamise (alates 2010 PGS §45 ja 44) ning õpilase abivajadusele ja hädaohule reageerimise (alates 2017 LKS, 6. ja 7. ptk) plaan sai 2010. aastal sisuliselt uue tähenduse. Siis võeti kasutusele hädaolukorras tegutsemise ühe taktika asemel kasutusele kaks (lisaks varasemale "põgene" ka "varju") ning tõstatus vajadus ühtselt reguleerida lisaks hädaolukorras tegutsemisele ka igapäevane turvalisust tagav käitumine.

Kriisiplaan on mahult enamasti 3-leheküljeline, mille juurde kuuluvad lisad ehk erinevate olukordade 1-leheküljelised konkreetsed käitumisjuhised ja lisalugemiseks mõeldud mahukamad materjalid. Samuti võib üheks lisaks olla päästeametiga kooskõlastatud tuleohutuse seadusele vastav juhend. Kriisiplaani eesmärgiks on asutuse liikmetele tagada ühine teave kahes erinevas kriisiolukorras tegutsemiseks:

  • hädaolukorras, kus mingi sündmus või sündmuste ahel erakorraliselt ohustab asutusega seotud inimeste elu ja tervist asutuses või kusagil mujal (nt õppereisil), sh kahjustab oluliselt keskkonda või tekitab ulatuslikku majanduslikku kahju
  • kriitilises probleemolukorras, kus igapäevasuhtluses toimuv konflikt või agressioon ohustab asutusega seotud inimeste vaimset või füüsilist turvalisust ja on vajalik tagada selle olukorra maksimaalne ennetamine, juhtunule oskuslik reageerimine ning järelmõjusid minimaliseeriv lahendamine