ehk psühhosotsiaalne kriisisekkumine
Mahena kriisiabi rakendamise protsess
A. Ootamatust traumasündmusest tulenevalt
1. Kriisiabi sooviva asutuse (sh KOV) või kannatanute grupi (pere, sõpruskond jmt) esindaja pöördub Mahena poole, saates meilile
2. Esimesel võimalusel võtab Mahena esindaja ühendust abiküsijaga ja täpsustab olukorda ning võimalusi koostööks.
2.1. Lepingupartnerile tagatakse vastavalt lepingus sätestatule praktiliselt kohene kriisisekkumine.
2.2. Lepinguga mitte seotud pöördujale vastatakse esimesel võimalusel, kas ja mis on Mahenal võimalik ehk milline on vaba ressurss sekkumiseks ja mis on teenuse tasu.
3. Koostöö korral on üldtegevused järgmised:
3.1 Kohene telefoni- või online konsultatsioon, mille käigus lepitakse kokku tegevuskava ja esmane ajalimiit kriisinõustajate kaasamisel. Võimalik on:
3.1.1 Kohapeale reageerimine
3.1.2 Rühmavestlus (asutuse juhtidega, konkreetse üksusega, kogu kollektiiviga, perega jmt) psühholoogilise pinge alandamiseks ja traumamõjude kirjeldamiseks, ka telefoni- või online teel; eraldi kokkuleppe alusel ka psühholoogiline debriifing
3.1.3 Personaalne kriisinõustamine, ka telefoni või veebi teel
3.1.4 Lühikonsultatsiooni telefoni või veebi teel kriistöö tellinud isiku või nimetatud esindajaga
3.1.5 Kirjalik kinnitus teenuse eest tasujale, kui Mahena spetsialistide töö on lõppenud (seejuures tagatakse nõustamiste privaatsus)
B. Lepingulisest koostööst tulenevalt
1. Koostöölepinguga sätestatakse kõnetund, mil saab kokku leppida personaalse ja konfidentsiaalse kriisinõustamise
2. Iga lepinguga seotud asutuse töötaja saab ise pöörduda kriisinõustaja poole (tagatud on vähemalt kahe nõustaja kontakt, vajadusel on tagatud eesti, vene, inglise keeles nõustamine) mahus, mis lepinguga on sätestatud (enamasti 4 x 30 min)
3. Kord kuus tehakse Mahena poolt koostööpartnerile statistiline pöördumiste kokkuvõte/ arve ja kord aastas sisuline ülevaatlik kokkuvõte
___________________________________
Artikkel: Kriisisekkumine ja selle olulisus /Naarits-Linn, T. (2022)/ Artikkel: Kriisisekkumise olemus ja roll üksikisiku sotsiaalse toe edendamisel /Naarits, T., Meel, L. (2011)./Artikkel: Intervjuu Tiina Naarits-Linnaga: Kui jätta talumatuna tundunud valu lahti rääkimata, võib see jääda kummitama kogu eluks /Presnal, S. (2019)./
___________________________________
Eeskätt tähendab psühhosotsiaalne kriisisekkumine ajakriitilist teadmis- ja kogemuspõhist psühhosotsiaalset tuge ühele inimesele või juhtunuga seotud inimeste rühmale pärast traumeerivat ja osalis(t)e või seotud isiku(t)e poolt olukorda kirjeldatud kui talumatult rasket või tugevat häiritust tekitavalt. Sekkumise mõiste tuleneb sellest, et enamasti ei vali toetust kannatusi kogev isik, vaid keegi teine, kes tema pärast muretseb, olgu tegemist siis lähedase, tuttava või ametiisikuga.
Kriisisekkumise efektiivsus nagu ka vajadusel hilisema abi vastuvõtmine on seotud esmase sekkumise ajaga juhtunust (eriti olulised on esimesed 24-72 tundi toimunust).
Kui on tegemist aja surveta pingelise olukorraga, siis võib tegemist olla küll kriisinõustamist vajava olukorraga, kuid mitte kriisisekkumisega. Võimalik, et vajalik on kriisikonsultatsioon, et abivajaja saaks paremini leida sobivaid lahendusi näiteks konfliktsete suhete leevendamiseks (sh töövaidluste korral, korteriühistute vaidlustes jne) või inimese emotsionaalse vapustuse ennetamiseks (sh koondamise korral jne). Samas on võimalik, et tegemist on traumajärgselt tekkinud kannatustega ja hingelise tasakaalutusega, mis on kestnud pikemat aega - sellisel juhul võib vajalik olla psühholoogiline nõustamine või psühhoteraapia. Oma tervislikku seisundit on häirituse korral alati asjakohane arutada perearstiga, kes samuti aitab jõuda parima võimaliku toetuseni.
Valdkonna akadeemilised uuringud on enamasti leitavad traumapsühholoogia teadustöödena (Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni jaotuses divisjon nr 56: Trauma Psychology), aga nõustamise uurimustena (divisjon nr 17: Society of Counseling Psychology). Psüühosotsiaalse kriisisekkumise termin inglise keeles on psycosocial intervention, vene keeles кризисное вмешательство (психо-социальная взаимодействия в кризисных / в чрезвычайных ситуациях).
Kriisinõustaja tegevus kriisisekkumisel
- Elupäästva tegevuse järel psühholoogilise esmaabi andmine või selle korraldamine erinevatele osapooltele
- Võimalusel toetava kontakti loomine 24-72 tunni jooksul juhtunust
- Kriisinõustamise vajaduse väljaselgitamine ja korraldamine
- Vajadusel esmase kriisinõustamise läbiviimine
- Vajadusel surmateate edastamine ja esmase leinatoe korraldamine
- Vajadusel esmase turvaplaani kavandamine
- Kannatanute traumaeelse elukvaliteedi taastamisele suunatud toe kavandamine ja informatsiooni jagamine, sh
-
- Turvalise lähivõrgustiku teadvustamine, võimalusel kontakti korraldamine
- Vastutavate isikute ja kohalike tugispetsialistidega koostöö
- Abivõimaluste selgitamine, soovitamine/ korraldamine
- Toe korraldamine kriminaalmenetluse korral, kannatanu õiguste selgitamine
- Koostöö teiste abistajatega
NB! püsipartnerite korral on Mahena kriisinõustaja esmane ülesanne tagada telefonikonsultatsioon, et toetada sündmuskohal asuva partneri tegevuste kavandamist ja otsustada koostöö korraldus.
Mahena kaasatud kriisinõustajad
on kõrgharidusega, kriisinõustamise pädevusega, toetatud kolleegi poolt, tegelevad regulaarselt enesetäiendamise ning personaalse psühhohügieeniga, omavad valmisolekut vajadusel sõita sündmuskohale, omavad põhitöökohast luba tegeleda eraldi kokkuleppe alusel kriisitööga.
Mahena kriisinõustajad on operatiivselt tagatud ainult Mahena lepingupartneritele, teistele vastavalt võimalusele.