Las ma süütan tule ja mõtteis Su juurde tulen
Ma tahan hüüda tuulde, et kauguseski mind Sa kuuleks
Hing on täna mul haige ja teistel ka
Kui hoolid, siis valu on palju, nii palju, kui vaid kaotuse kogeja teab
Ma luban hoida seda, mis kallis
Sa õpetasid nägema olulist, see kullast on kallim
Ja süütangi tule ja hüüan ja kuulen
Kuulen kallite hingesõnu enda kõrval ja taevastes tuultes
/TNL, 2019/
On sõnuseletamatult kurb. Ööl vastu kolmapäeva, 10. detsembri südaöö lähenedes sai Päästeamet teate tulekahjust Ihastes. Majapõlengust toodi välja viis hukkunut, kelle seas oli kolm last, vanim neist sel sügisel kooliteed alustanud poiss. Neljapäeva hommikul jõudis kurb sõnum ka poisi koolipereni.
Armas Lioneli koolipere! Tundub, et oleme koos puuda soola söönud ja teie kaotusevalu on tugevalt mingugi valu. Eilsed ühised arutelud panid päeva lõpuks voolama need luuleread. Tavalised laused ei peegeldaks teiega koosolemist. Need on teile, kes te saite osaks rängast kogemusest, mis vapustas kogu Eestit. Lohutagu need ka hukkunud pere lähedasi.
Mul jääb veel kinnitada, et mul on hea meel, et meil on selja taga pikk ühine lugu, mis toetab ühist keelt rasketel hetkedel. Kinnitan siinkohal, et iga kaotusega on võimalik õppida elama. Oluline on kuulata enda sisehäält. Ükskõik kui tarku asju spetsialistid ka ei räägi, siis leinas ja valus puudub dimensioon õige-vale. Olukord ja parim arusaamine määrab, mida teha, kuidas teistele tuge pakkuda. Kui on võimalik, tasub konsulteerida, aga toimida saab siiski oma parima siseveendumuse järgi, mitte tarku nõuandeid täpselt järgides. Jaksu teile, armsad õpetajad, kõike head kogu kooliperele!
Sügava austusega,
Tiina Naarits-Linn