Kõrvalolev logo oli kasutusel Mahena 15. tegutsemisaastal, mil 21. oktoobril 2020 korraldati esimene suur kriisiteemaline kogemiskonverents "Koos kriisidest läbi". Viieteistkümnendat sünnipäeva tähistati ka õigel päeval, 14. augustil, mil toimus Mahena kriisinõustamise oskusõppe 2. lennu eksamitöö (kursus toimus 2019-2020 ja sisaldas õpet ka Peterburi Riikliku Ülikooli kriisipsühholoogia kateedri juures) - kriisinõustajad esitasid enam kui kümme tundi kestnud ettekandemaratonil eriilmelisi ja põnevaid kriisikäsitlusi.
Esimene põhjalikum Mahena kriisikäitumise koolitus, mahus 24 ak/h, toimus juba esimesel tegevusaastal, 2005. aastal.
Esimene mahukas kriisinõustamise oskusõppe lend algas tegutsemise 5. aastapäeval ja toimus aastatel 2010-2011. Kolmas lend kriisinõustamise oskusõppe lõpetajaid, kvalifitseerumisega operatiivsele kriisisekkumisele, läbis kursuse aastatel 2022-2023, ning samuti lõpetati õpe ettekandemaratoniga. Nii teise kui ka kolmanda lennu lõpetamisel tuli spetsialiste tervitama Tallinna abilinnapea sotsiaalvaldkonnas, Betina Beškina. Teeb rõõmu, kui mõni ametnik paneb tähele ühiskonna vaimsesse tervisesse panustamist.
_______________________________________________________________________________________________________________
Mahena keskusesse on tänaseks koondunud mittetulundusühing Kriisinõustamise ja Eneselidmise Keskuse Mahena ning osaühing Mahena. Esimene neist loodi 14. augustil 2005. aastal ja teine 27. mail 2022. tegutsetakse üle Eesti, keskne asukoht on Tallinnas. Alates 2023. aastast on tegevused jaotunud mittetulundusliku osa ja ettevõtluse vahel. Mahena on olnud ja on jätkuvalt sõltumatu kriisinõustamise pakkuja ja edendaja. Kuivõrd Mahena keskus ei ole kunagi saanud oma tegevuseks toetust ja ka kõik täienduskoolitused on osalejate endi kulul, oli mõistlik osa tegevust viia ettevõtluse alla. Samas eraisikute nõustamine, akuutsed kriisitööd ja kriisinõustamise oskusõpe on jätkuvalt ka missioonitöö ja seetõttu mittetulunduslik osa. Mahena tegevustes on alati olnud vabatahtlikkusel põhinevat heategevust lisaks spetsialistide tasulistele teenustele (näiteks osales Mahena aastaid vabatahtlikkuse alusel trauma tagajärjel liikumispuude saanud laste ja noorte suvelaagris psühholoogilise toe tagajana; igal aastal viivad Mahena nõustajad läbi tasuta seminare, nt spordiklubides lapsevanematele jne).
Mittetulundusühingu ja Mahena idee loojaks oli Tiina Naarits-Linn, kes kaasas oma kolleegid, professionaalse nõustamisega tegelevad spetsialistid, kellel praktikutena oli huvi koonduda erialase kogemuse analüüsimiseks ja jagamiseks ning samas kuuluda infovõrgustikku, mille kaudu kriisiolukordades on erinevatel organisatsioonidel ja üksikisikutel lihtsam leida koostööks vajalikku ja pädevat kriisisekkujat. Õige pea lisandus eesmärkide hulka täienduskoolituste läbiviimine nii eri valdkonna spetsialistidele, lapsevanematele kui ka lihtsalt valdkonnahuvilistele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus paljud täienduskoolitused on sihtrühmapõhised, kuid toimuvad ka avatud koolitused ja seminarid, peamiselt kas ühiskonnas kõlapinda omava teema või praktikas korduvalt esile tõusnud teemakäsitluseks.
Mahenas nõustavad ja koolitavad ning üleriigilisse kriisinõustajate võrgustikku kuuluvad kõrgema haridusega spetsialistid, kes on ennast täiendanud kriisinõustamise valdkonnas (enamus omab mitmeaastast erialase töö kogemust, nõustamiskogemuse puudumisel alustab teoreetilisi teadmisi omav kõrgharidusega spetsialist tööd koos kogenud kriisinõustajaga ja osaleb vaatluspraktikal). Kogenute kõrval on algajate spetsialistide kaasamine Mahenas tavapärane.
Vastavalt võimalustele on töökeeleks lisaks eesti keelele mingis osas alati olnud ka vene keel, samuti inglise ja saksa keel.
Spetsialistide omavaheline regulaarne koostöö tagatakse Mahenas konkreetse infovahetuse ja alates 2007. aastast ka kord kuus toimuvate Mahena Spetsialistide Ümarlauda kaudu. Mahenaga koostööd tegevad spetsialistid on sõltumatud ja iseseisevad, kes arvestavad konkreetseid kokkuleppeid ja Mahena eetilisi põhimõtteid. Enamus töötab oma erialasel tööl veel mõnes teises asutuses. Mahena spetsialistide koostöövõrgustik hõlmab kõiki maakondi Eestis. Spetsialistide andmeid jagatakse vastavalt konkreetse spetsialisti poolt sõnastatud piirangutele ja võimalustele.
Partnerlus erinevate juriidiliste isikutega on sisult kas ühekordne või püsivam, kas suulise või kirjaliku kokkuleppe alusel, partnerluslepingu ja koostöölepingu alusel (vastavalt sisule kas materjaalset vastutust sõnastav või mitte).
Mahena on olnud paljude vaimse tervise ja heaolu teemade algataja Eesti ühiskonnas, pakkudes näiteks ammu enne riiklikku psühholoogilise esmaabi koordineerimist nii selle sõnastust kui ka reaalset tuge. On tore, et palju Mahena algatatut on ühiskonnas hakanud oma elu elama. Mahena oli Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni (VATEK) asutajaliige ja ka Eesti Kriisinõustamise Ühingu (EKÜ) asutajaliige. Viimases ka jätkuvalt liige, EKÜ tegi Mahenale auliikmeks olemise pakkumise ilma liikmemaksuta ja seda aukohustust täidab Mahena oma ideede ja toetusega.
Mahena nimetusel on ka oma kindel saamislugu, kuid see on teada vaid asjaosalistele. Kõigi teiste jaoks pakume nimetuse esitähtedest tulenevaid väärtusi, mida Mahena spetsialistid hindavad kõrgelt: Meelekindlus! Arukus! Headus! Eneseusk! Naeratus! Armastus!
Mahena juhtimine
Kummalgi organisatsioonil, mis tegutsevad Mahena keskuse üldnimetuse all, on oma juhtorganid. Igapäevast ühist tegevust juhivad juhataja ja tegevjuht, kellest kumbki on ühes organisatsioonis allkirjaõiguslik isik, nii et otsuste tegemine saab olla kiire ja oluliste protsesside elluviimine paindlik. Tegevuste kavandamisel on suur roll Mahena Spetsialistide Ümarlaual, kus esitatud mõtted on sageli ametlike otsustuste aluseks.
Mahena keskuse asutaja: Tiina Naarits-Linn
Tiina Naarits-Linn (snd 27.12.1966) on suure kogemusega erinevates valdkondades, mille ühendav joon on töö inimestega. Ta töötab eeskätt superviisorina, paühholoogilise nõustajana, kriisinõustajana ja lektorina.
Tal on Tallinna Ülikoolist saadud akadeemiline haridus nii kasvatus- kui ka sotsiaalteadustes. Tartu Ülikoolis on ta lõpetanud 2-aastase koolipsühholoogi täienduskoolituse ning kriisitemaatika osas on ennast täiendanud väga erinevatel avatud ja ametkondlikel kursustel Eestis ja väljaspool Eestit. Ta on töötanud õpetajana, kooli- ja politseipsühholoogina, olnud teenistuses riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikuna. Ta on olnud mitmete loomiste juures: osalenud Eesti esimese eralasteaia asutamisel 1992. aastal Tartus (montessori pedagoogikal põhinev lasteaed Stiina); loonud psühholoogiateenistuse Tallinna Politseiprefektuuris (1997) ja Politseiametis (1999); olnud ohvriabi kontseptsiooni loomisel üks riigiametnike koolitajaid (2000-02); kuulunud Haridus- ja Teadusministeeriumi ekspertgruppi põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse tutvustamisel üle-Eestilistel seminaridel, mil üldhariduskoolides muutus kohustuslikuks kriisiplaan-HOLP (2010); kuulunud Eestis sotsiaalpedagoogi kutsestandardi loomise ekspertrühma (kutsestandard kinnitati dets 2013) jmt.
Kriisinõustamisega on Tiina N-L. kokku puutunud alates Eesti suurimast rahuaja katastroofist - reisilaeva Estonia hukust 28. septembril 1994 Läänemerel (, kus kaotas elu 852 inimest ja päästa suudeti vaid 137 inimest). Ta on kuulunud kahe riikliku matuse korraldustoimkonda, olnud kriisinõustaja mitmetel avalikku tähelepanu saanud kriisijuhtumitel. Ta on olnud kriisinõustaja ulatuslike koondamiste korral (s.h politseis 2000. aastal). Tiina N-L. töötas ka Gruusias 2008. aasta sõjalise konflikti järel, kuuludes UNICEF-i spetsialistide meeskonda ja olles psühhosotsiaalse toe andmise raporti üks koostajatest ("Application of crisi psychology in practical situations: Psycho-social crisis intervention", Dec 2008 Tbilisi).
Suhtlemisvaldkonna (alates klienditeenindusest kuni konfliktide lahendamiseni) ja kriisinõustamise täienduskoolitusi on Tiina N-L. läbi viinud alates 1997. aastast tänaseni. Ta on esinenud väga mitmetel Eesti konverentsidel erinevatele sihtrühmadele. Ta on järjepidevalt olnud alates 1999. a igal aastal külalislektor Tallinna Ülikoolis, käesoleval ajal ühiskonnateaduste instituudis (magistriõppe ained Diagnostilised meetodid sotsiaalpedagoogikas, Kriisinõustamine; doktoriõppe ajal mitmete magistritööde juhendaja) ja olnud lektor ka Sisekaitseakadeemias (politseikolledžis Taktikaline kriisiläbirääkimine; päästekolledžis Suhtlemispsühholoogia hädaabikõnede juhtimisel; justiitskolledžis täienduskoolitus Ennastkahjustav käitumine ja suitsidaalsus; olnud kaasjuhendaja tudengite uurimustöödel). Lisateave SIIN