Senise elurütmi segi paisanud pandeemia on nõustajaid pannud otsa vaatama stressi seni vähem jutuks olnud tahkudele. Kuigi majandusliku kitsikuse mure ja sellest tuleneda võiv kestev pinge on paljudele tuttav, siis sellise stressi ohjamiseks rahatarkuse kasutamist on vähe. Ometi võib raha-kirjaoskusega tegeledes iga inimene aidata iseennast nii mõneski emotsionaalselt keerukas olukorras.
Mahena keskus koondab arvestatavat hulka spetsialiste, kes on tööalaselt vaimse tervise hoidmisega ühel või teisel moel seotud. Aprillikuu väljakutseks seadsid spetsialistid isikliku raha tähtsustamise ning rahatarkuse puudumise ja stressi seoste parema mõistmise. Ühelt poolt aitab see spetsialistil endal raskusi ennetada, teiselt poolt on ka kliendid siis paremini hoitud, kui sellele teemale teadlikumalt tähelepanu pöörata.
Raha on miski, mis puudutab igaüht sünnist surmani, kaudselt juba varem ja ka hiljem, mõjutades oma eksistentsi saabumise või lahkumisega lähedasi. Raha on see, mis aitab kindlustada Maslow püramiidist tuntud elulisi astmeid: füüsiliseks ellujäämiseks vajalik (toit, magamiseks ase jmt), turvalisus (tervist hoidev keskkond, kodu jmt), kuuluvustunde rahuldatus (pere, sõbrad), eneseaustus (isiksuse eripära ja võimete aktsepteerimine ja rakendamine), eneseteostus (enda valitud tegevuste kaudu vajalikuna tundmine, eneseväärtustamine jmt).
Sageli peetakse rahalist raskust - sellest rääkimist - tabuks ja see soosib orav rattas elus järjest rohkem tegeliku probleemi eest põgenema, kuniks inimene mattub lootusetuse alla. Kui raharaskused hakkavad mõjutama tervist ning vaimse heaolu asemele asub hirm ja ärevus igapäevase toimetuleku ees, siis on mõistlik teadvustada rahatarkuse kogumise vajadust.
Möödunud aasta juunis, kolm kuud pärast pandeemiast tulenenud eriolukorra väljakuulutamist, kirjutas raamatupidamis- ja maksuinfoportaalis Kadri Seeder, Palgainfo Agentuuri juht ja analüütik, et koostöös CV Keskusega korraldatud enam kui 11000 osalejaga uuringust selgus: "Pingete ja stressi kogemine on sagenenud ja töötajad muretsevad rohkem oma töö ja rahalise olukorra pärast. Raha pärast esineb pingeid 19% töötajatel. Kõige rohkem kogevad stressi tööga mittehõivatud – tervelt 42% neist oli kogenud rahaga seotud pingeid." Kas ja kui palju on need protsendid aastaga muutunud, ei omagi tähtsust, sest on selge, et rahaline olukord mõjutab vaimset heaolu. Seetõttu on rahatarkus üks võimalus oma stressi ennetada või maandada.
RAHATARKUSE KOGUMISE ALUSTAJA PÕHITÕED
- Rahatark võib olla iga inimene, kes otsustab ise valitseda oma raha. Selleks, et olla rahaliselt arukas, ei pea olema majandusanalüütik või investeerimisekspert. Kõik algab lihtsast oma kulude ja tulude tundmisest ning elamisest tegelike võimaluste piires. Alustuseks on vaja teha esimene samm ja kirja panna ühe kuu viimne kui üks kulu (arved, toit, laenud, hobid, maiustused jm) ja tulu (palk, toetused jm). Vaja on pöörata tähelepanu sellele, et sissetulekute ja väljaminekute kohta oleks igakuine ülevaade ning vajadusel tuleb viimaseid vähendada, sest kulu ei tohi tegelikult ka ületada tulu (kiirlaen pangalt või tuttavalt ei kuulu rahatarga käitumise juurde).
- Enne kui läheb kergemaks, võib kõigepealt minna raskemaks. Sageli on kõige raskem tunnistada endale (aga ka teistele pereliikmetele), et elatud on üle võimete ja tagasisamm on ainuvõimalik otsus. Sellelt positsioonilt on see raske, mistõttu kui orav rattas jookseb inimene aina edasi ja väljapääs muutub aina keerulisemaks. On ju raske kolida 4-toalisest 2-toalisesse või loobuda autost, kui olla nende mugavustega juba harjunud. Vaja on endale kinnitada, et heaolu huvides peab raha kasutamine olema teadlik ja mõistusega tehtud valik, mitte emotsiooni ja mugavuse ajel - kulutada saab seda, mis endal on olemas.
- Pole oluline, kui palju Sa teenid, vaid kui palju kulutad. Pole mõtet süüdistada teisi, sest see ei lahenda rahalist seisu. Vaja on otsida ja leida võimalusi, mida ise saab teha majandusliku koormuse vähendamiseks ja seejärel rahalise vabaduse loomiseks. Mitte tööandja ei maksa vähe, vaid inimene ise elab üle võimete, sest palganumber on juba tööle asudes teada. Muuta tuleb seda, mida ise muuta saab, kohe.
- Iial ei ole hilja alustada ja alati on kuskil väljapääs. Alati võib küsida nõu, kuidas edasi, kuid keegi teine ei saa ühegi inimese eest vajalikku rahatarkust koguda ega rakendada. Kui üle jõu elamine on peatatud, siis saab tasapisi liikuda selleni, et jõuda oma isikliku meelerahufondi loomiseni, kuhu igakuise maksega on ühel hetkel kogutud minimaalselt kolme kuu kulude jagu raha, et ootamatuste korral ei oleks kohe ahastus kõrgustes. Sama tuleks teha, kui peres on lapsed - nende tarvis igakuiselt kõrvale pandud raha võimaldab rahulikult saada hakkama kuu eelarves lastega seotud planeerimatu kulu tekkimisel.
Kahe ema kaks toredat rahatarkuse näidet,
mis negatiivse stsenaariumi korral võinuksid olla lood süvenevast stressist ootamatu raharaskuse tõttu:
“Meie pere sattus piirangute kehtestamisel raskesse olukorda. Minul lõppes (oodatult) emapalk ja mehel vähenes oluliselt (ootamatult) sissetulek. Aeg oli pingeline seni, kuni mees sai uue töö. Sain väga selgelt aru, et kui ma poleks igast emapalgast raha kõrvale pannud (raske see oli, aga 50% panin igal kuul teisele arvele) - eesmärgiga olla kuni teise lapse kolmanda eluaastani kodus - siis oleks stress olnud talumatu. Ja ma ausalt öeldes ei tea, mis me siis teinud oleks. Hetkel on minu sissetulek oluliselt alla miinimumpalga (2021. aastal on miinimumpalk 584,00 eurot), aga ma panen vägagi teadlikult ka sellest summast jätkuvalt igal kuul natuke kõrvale. Raha pärast olnud ahastuse tunnet ma rohkem tunda ei taha…”
“Minu rahatarkus on juba aastaid olnud maksta palgapäeval ära kõik arved. Sh on kõige olulisem arve iseendale - püüan iga kuu maksta enda kogumishoiusele 20% sissetulekust. Alles pärast selle arve tasumist teen kuueelarve, kuhu ja kui palju kulutada saan. Enne palgapäeva kannan järelejäänud raha samuti kogumishoiusele. Sellest ajast, kui nii hakkasin toimima, olen hakanud ka paremini majandama. Olen nii toiminud juba 10 aastat (kui tulin kõrgepalgaliselt töölt madalamapalgalisele, ent kordades väiksema koormusega tööle). See puhver andis mulle leiva ajal, kui ootamatult koondamise tõttu töötuks jäin. Sukasäärevarude olemasolu annab kindlustunde küll - kui tahan, ütlen oma praegusele tööandjale kõik, mis ma temast arvan ja lasku siis lahti. Tänaseks olen iseenda tööandja ja ise ettevõtjaks hakkamiseks sain julguse tänu finantsvarude olemasolule.”
Kui selle artikli läbilugemise järel tekkis soov saada soovitusi, kust leida lisainfot oma rahatarkuse kogumise alustamiseks,
siis heal meelel jagan mõtteid, kirjutage
Olete teretulnud liituma ka FB grupiga MH rahatarkus
Maria-Helena Mettis
Tallinnas, 08.04.2021
Veel kaasamõtlemiseks:
- Mahena kriisinõustaja Ave-Gail Kaskla-Kuprys räägib rahatarkusest raadioeetris
- Mahena kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn kirjutab: Kui keegi ütleb, et ta enam ei jaksa, siis tuleb seda kuulda ...
- Mahena spetsialistide 2020. aasta avalikke kriisisõnumeid alates covidi-kriisi algusest.
Mahena infovoog FB-s: www.facebook.com/mahena.keskus